Droon spordifotograafile

Käesoleva aastaga sai mul täis 10 aastat Tartu Maratoni ürituste pildistamist. Selle aja jooksul on uusi üritusi juurde tulnud, mõned ka ära kadunud. Samas enamus on püsinud suuresti muutumatuna kõik need 10 aastat. Minule, kui fotograafile tekitab see aga probleeme, kuna ühel hetkel tuleb tunne, et ideed on otsas. Igas kraavis ja põõsa taga on juba istutud. On vaja muutust.

Ühe muutusena olen proovinud kasutada drooni, aga kuna ma ise pildistan DJI Inspire 1'ga, mis on suur kolakas, mida on võimatu rajale seljakotis kaasa võtta, siis seni olen droonipilte teinud ainult stardis. Samas, raja peal on tegelikult väga ägedaid kohti, mis lausa karjuvad drooni järgi, aga mida pole, seda pole.

10. Rattamaratoni start, DJI Phantom 4

Seoses DJI Mavic Pro tulekuga mõnda aega tagasi on tekkinud mõte, et see võib olla just piisavalt kompaktne droon, mida saaks fotokotis rajale kaasa võtta. Tartu Rulluisumaratoni eel tekkisiki mõte, et võiks proovida, kas Mavic on nii kompaktne ja reaalselt ka kaasas kantav nagu seda reklaamitakse.

Kiired läbirääkimised Photopointiga, sõit nende Kvartali keskuse poodi ning oligi mul laenuks üks DJI Mavic Pro droon. Siinkohal tänud vastutulelikuse ning kiire asjade korraldamise eest!

Plaan oli üritada droon omal seljakotti pakkida ning seda just raja peal kasutada. Tõsi, rulluisumaraton pole just kõige parem üritus selleks oma raja profiili poolest, aga pigem oligi huvi teada saada, et kuivõrd kaasaskantav ning kiirelt lennuvalmis seatav Mavic on.

Minu varustus 11. Tartu Rulluisumaratonil
Minu peamised kahtlused seoses drooniga olid, et kas teda saab fotokotti ikka piisavalt turvaliselt ja kompaktselt kokku pakkida ilma, et fotokoti kukkudes või kott seljas joostes seal sees miski viga saaks. Ning kui kiirelt on võimalik droon kotist kätte ning reaalselt õhku pildistama saada.

Turvalisus

Olles fotograaf Tartu Maratoni üritustel liigun ma pikki rada suvisel ajal mootorratta tagaistmel ning talvel mootorsaanil. Kuna alati on esimene prioriteet võistlejate turvalisus, siis läbi aastate on ette tulnud kõikvõimalikke olukordi, kus on vaja kiirelt reageerida ning teinekord ka enda turvalisusega riskida, seda selleks, et mitte ohustada rajal olevaid võistlejaid. Kõige tavapärasem näide sellisest olukorrast on see, kui eespool juhtub olema kukkumine, siis keset võistlejate ummikut seisma jäämine pole turvaline ei mulle ega võistlejatele, seega tuleb leida võimalus kiirelt rajalt lahkuda. Kasvõi kraavi, metsa, kuhu iganes. See tähendab aga seda, et seljas olev fotokott võib saada omajagu klohmida.

Seetõttu on oluline varustuse paigutus fotokotis hoolega läbi mõelda ning valida, et mida üldse kannatab kaasa võtta ja mida mitte. DJI Mavic Pro puhul oli positiivne see, et kokkupandult droonil põhimõtteliselt puudusid eenduvad ning kergelt ära murduvad osad. Kõige suurem mure oli mul tegelikult hoopis puldi juhtkangide pärast. Drooni enda kõige nõrgemad osad gimbal ja jalad olid kenasti kaitstud ja nende pärast ei pidanud õnneks muretsema.

Kasutusmugavus ja kiirus

Maratonil toimuvad asjad kiirelt, tegemist on ikkagi spordivõistlusega. Seega on vaja olla valmis kiirelt reageerima. Spordivõistlusel droonifoto tegemine on üldse selline nii ja naa teema. Selleks, et pilt välja tuleks ning droonifoto üldse õigustatud oleks, peab seal olema küllaltki palju inimesi. Kui kaadrisse jääb ainult paar võistlejat, siis nad lihtsalt kaovad pildile ära ning pilt kaotab mõtte spordifotona.

Seega, kui ma leian ilusa koha ning tean, et suurem grupp on kohe sinna jõudmas, siis on vaja kiirelt droon lendu ja pildi jaoks õigesse kohta saada. Kui ma suurema grupi maha magan, siis on see pilt läinud, sest sellist gruppi ei pruugi uuesti enam tullagi või tuleb see nii pika aja pärast, et selleks ajaks pean ma juba järgmises kohas olema pildistamas.

Suurem grupp rullitajaid korraga ringteel, DJI Mavic Pro

Selles valdkonnas võis Mavicuga täitsa rahul olla, küll aga tekkisid ka esimesed aga'd. Nimelt gimbali fikseerimiseks kasutatav plastikust kinnitusraam. Ära võtta oli seda küllaltki lihtne ja kiire liigutus, aga tagasi panek nõudis rahulikumat ning täpsemat tegevust. Paar korda tekkis isegi kiusatus, et paneks lihtsalt gimbali katte külge ja drooni kotti tagasi. Kaine mõistus aga tuletas meelde, et kui ma jooksen, siis sellise rappumise üle elamiseks see kinnitusraam ilmselt mõeldud ongi.

Teine probleemsem koht oli telefoni ja puldi ühendamine. See oli natukene piinarikas tegevus ning võttis natuke kauem aega kui oleksin soovinud. Võibolla mõne väiksema telefoniga oleks see lihtsamini käinud, aga 5,5" ekraaniga OnePlus3T mahutamine puldi "käppade" vahele oli natuke kohmakas. Aga selle paneks eelkõige enda kogenematuse ning puldi ja telefoni omavahelise sobimatuse süüks.

Droon ise käis lahti ja kokku ülimugavalt ja kiirelt. Jalgade liikumine ning see kuidas propellerid kokku käivad on tõeliselt hästi läbi mõeldud.

Olles varasemalt lennanud DJI Phantom 4 ning DJI Inspire 1'ga oli minu jaoks natuke üllatav Mavicu suur hirm tuule ees. Jah, tuult oli, aga julgeksin öelda, et tavaline Eesti ilm, ei midagi erilist. Sellest hoolimata oli kogu aeg ekraanil ees hoiatus, mis manitses ettevaatlikusele justnimelt tugeva tuule tõttu. Samas, hoiatuseks see ka jäi. Mingit liigset ujumist või tuulega kaasa minekut tegelikult ei täheldanud.

DJI Mavic Pro kokkupandult

Kokkuvõte

Kokkuvõttes jättis DJI Mavic Pro mulle igati positiivse mulje. Kui sellest droonist oodata lihtsust, kompaktsust ning kergelt kaasas kantavust, siis kõik need nõuded täidab ta kenasti.

Koos Fly More Combo pakis olevate lisaakudega on võimalik saavutada vägagi muljetavaldav lennuaeg, mis katab kenasti ära ühe Tartu Maratoni laadse ürituse kestvuse. Inimesele, kes palju liigub ning sooviks oma liikumisi ka drooniga jäädvustada julgeksin sellist drooni igati soovitada. Tegemist on väga hea lisaga fotokotti.

Start
Ringteel
Ja sealt nad lähevad

See more in 11. Tartu Rulluisumaraton

Categories: Aerial, Events, Sport

dji droon mavic mavic pro photopoint

Share: Twitter Facebook Pinterest Tumblr Google+