Kaua oodatud Canon EOS R5

Nüüdseks olen olnud juba üle kolme kuu õnnelik Canon EOS R5 omanik, aga astume kõigepealt korraks sammu tagasi. Poolteist aastat tagasi, 2019 a. mais oli mul tänu Photopointi rendile võimalik mõne nädala jooksul kasutada Canoni esimest mirrorless kaamerat EOS R. Iseenesest oli väga äge kogemus, aga paratamatul jättis too kaamera veel toore mulje. Kui juba siis sai otsustatud, et nüüd tuleb silmad lahti hoida, sest suure tõenäosusega järgmine mirrorless on juba midagi sellist, mille ilmselt peaks omale soetama. Vahepeal tuli Canon küll välja nö lahjendatud versiooniga EOS R'st, millel nimeks EOS RP, aga seda vaatama ei hakanud.

canon-eos-r5-kere-eest.jpg

[read_more label="Loe edasi..."]

Aasta tagasi hakkasid ilmnema erinevad rumor'id uue nö high end mirrorless kaamera kohta. Kõik numbrid mida lubati, tundusid päris uskumatud ning mõttes sai end ikka tagasi hoitud, et see küll kõik lõplikku kaamerasse ei jõua, aga võta näpust. Jõudiski, OK, need kes video poolega tegelevad, need ilmselt tahavad nüüd nuriseda selle lubatud 8K video osas. Saan aru, paljud on selles pettunud, aga mind see õnneks absoluutselt ei puuduta. Ma lihtsalt ei tee videot, üldse, punkt.

Igatahes, kui ametlikult kõik parameetrid avalikustatud ning Eestis tellimine avati, siis kulus mul umbes 24h, et enda jaoks ikka jõuda selgusele, et jah, ma ikka tahan seda kaamerat. Hoolimata päris krõbedast hinnasildist. Paraku see 24h kõhklust maksis kohe valusalt kätte. Kolleeg, kes suutis kohe otsustada, sai oma kaamera kätte paari-kolme nädalaga, minu omaga läks umbes poolteist kuud. Siit tarkusetera kõrvataha tulevikuks - "Mõtle kiiremini!"

Nagu juba öeldud, tänaseks olen EOS R5'te kasutanud juba umbes kolm ja pool kuud ning üritan nüüd edasi anda mõningaid mõtted, mis mul selle ajaga on tekkinud, nii head, kui ka vead.

canon-eos-r5-kere-tagant.jpg

Positiivne

Touchbar on kadunud ja joystick on tagasi

Kuigi, erinevalt paljudest kasutajatest ei kuulunud mina sellesse seltskonda, kes touchbari maatasa tegid, väikse seadistamise järel sain ma sellega täitsa sõbraks. Aga touchbari miinus joysticki ees on see, et see lubas ainult ühedimensioonilist reguleerimist (paremale-vasakule), joystick aga lubab kahes dimensioonis reguleerimist (vasak-parem, üles-alla). Oma kaameral olen ma joystick'i alla konfinud fookuspunkti muutmise. Võrreldes 5D Mk IV kaameraga liigutab R5 seda fookuspunkti OLULISELT kiiremini, alguses isegi harjumatult kiiresti aga natukese praktika järel on see väga mugav.

Touch & Drag fookus

See oli funktsioon, mida juba EOS R'i peal pidasin täiesti geniaalseks. Tegemist siis võimalusega, kus saad muuta fotoka tagumise ekraani touchpadiks, kus pöidlaga liigutades saad fookuspunkti asukohta muuta samal ajal ise silmaga läbi EVFi kaadrit sättides. Tõsi, selliselt on see mugav kasutada ainult neil, kes vaatavad läbi pildiotsija oma parema silmaga. Kes vaatavad vasaku silmaga, siis paraku nemad ilmselt seda funktsiooni kasutada ei saa, sest nina jääb pöidlale ette. Üldiselt on tegemist sedavõrd mugava ja intuitiivse meetodiga, et soovitaks täitsa mõelda vajadusel enda ümber harjutamist. Asi on seda väärt!

Kaamera on vaikne

Ei tohiks kellelegi üllatus olla, et mirrorless kaamera on vaiksem kui DSLR, igati loogiline, pole ju enam vaja peegliga edasi-tagasi vehkida. Seega juba vaikimisi on see kaamera väga vaikne võrreldes DSLR'ga, aga kui mehhaanilise katiku asemel seada kaamera kasutama elektroonilist katikut, siis muutub kaamera kasutamine täiesti helituks. See teenis ka juba ühe kliendi poolt positiivse äramärkimise, et "kuidas Te küll nii vaikselt pildistatud saite?" Kui siia juurde panna veel ka täitsa OK pildikvaliteet kõrge ISO puhul (kuni 4000 antud näitel), keresisene stabilisaator, siis kokkuvõttes on võimalik teatris või kontserdil vajadusel fotograafil täitsa märkamatuks jääda.

Silma autofookus (EyeAF)

Tulles 5D Mk IV kaamera pealt on silma autofookus minu jaoks väga suure vau effektiga. Saan aru, et näiteks Sony'l ja mõnel teiselgi nö vanal mirrorless tegijal on see juba eilne uudis, aga lõpuks ometi on see funktsioon ka Canonil olemas, ja veel kuidas. Kes soovib, võib erinevaid review'sid ja teste ka ise Youtube'st otsida ja näha kui hästi see töötab. Asi, mida ma kohe ise ei taibanud oli see, et kuidas vahetada seda, et millise silma või kelle silma peale ta fokusseerib. Siis aga avastasin, et siin tuleb jälle appi joystick. Kui ta esmalt leiab üles näiteks vale inimese silma, siis joysticki abil on võimalik nö läbi skrollida kõik silmad, mis ta kaadris leiab, kuni saab valituks see õige.

Kiire sarivõte

Endiselt päris suure osa minu pildistamisest moodustab spordi pildistamine ning 5D Mk IV 7 fps sarivõte, no arusaadavalt võiks see parem olla. Saab hakkama, aga mõne grimmassi või täpselt finishijoone hetke magab see siiski maha. R5 puhul aga on ametlikult märgitud maksimaalseks sarivõtte kiiruseks 20 kaadrit sekundis. Tõsi, see on elektroonilise katikuga, mehhaanilisega on see number natuke väiksem, aga kui tead, et Sul on nüüd vaja maksimaalselt kiiret sarivõtet, siis on võimalik kaamera ümber elektroonilise katiku peale lülitada ja oled valmis kõigeks.

Liigutatav ekraan

Ohoo, see on asi mida olen viimasel ajal järjest rohkem igatsenud. EOS 5D Mk IVga oli ikka omajagu võimlemist, et soovitud kaader ebatavalisest positsioonist ja võttenurgast kätte saada. Kui madala võttenurga jaoks maapeale kõhuli veel saab visata (kuigi see võib mõnikord tähendada seda, et parimas võttekohas on just porimülgas) siis kõrgelt pea kohalt soovitud kadreeringu saamine on puhas kulli ja kirja viskamine. Liigutatava ekraaniga on see aga väga lihtne, keerad ekraani omale sobilikku asendisse ja voila, näed mida pildistad ning polegi x+ kaadrit vaja, et saada kätte pilt, kust midagi mõistlikku välja croppida saab.

Manuaalne fookus - focus guide ja focus peaking

Focus guide ja focus peaking olid tegelikult olemas juba ka EOS R'l, aga olles nüüd mõnda aega kaamerat kasutanud ning proovinud ette nii kaasaegseid manuaalfookusega objektiive kui ka vanu M42 keermega objektiive, siis peab endiselt tunnistama, et need kaks funktsiooni muudavad manuaalse fokusseerimise selle kaameraga ikka imelihtseks. Kindlasti soovitan need funktsioonid sisse lülitada. Vaikimisi on nad välja lülitatud.

IBIS - keresisene pildistabilisaator

See on esimene kord kui Canon tuleb lagedale keresisese pildistabilisaatoriga (IBIS - In Body Image Stabilization). Nagu juba algul öeldud, siis kuulujutud ja lõpuks ka ametlikud andmed lubavad tulemusi, mida on raske uskuda. Ametlikud andmed lubavad kuni 8 stoppi, samas see on kombineeritud objektiivi sisese stabilisaatoriga. Kaamera enda kohta on öeldud, et kuni 5 stoppi suudab stabilisaator kompenseerida. Mõtlesin siis proovida, et mida see ka päriselus tähendab. Sai võetud ilma stabilisaatorita Canon EF 17-40 F4 L USM objektiiv, keeratud ta 17mm peale ning hakkasin pildistama järjest pikemate säriaegadega. Aparaat käes, pildi tegemise hetkel hoidsin hinge kinni ning iga pilt oli eraldi nupuvajutus (tavaliselt teen sellises olukorras vähemalt 3 pilti võimalikult kiire sarivõttega, sest esimene saab rikutud päästiku nupu vajutamise pärast, teine pilt tuleb ok, ning kolmas saab tihti jälle rikutud päästiku lahti laskmise tõttu). Seekord siis üksikud kaadrid. Kui rusika reegel on tavaliselt see, et säriaeg peaks olema fookuskauguse pöördväärtus, siis 17mm pealt võiks eeldada, et 1/15 s säriaja peaks ikka suutma kenasti ilma stabilisaatorita isegi ära hoida. Tõesti, polnud probleemi. Sai siis säriaega pikendama hakatud, iga pilt 1 stopi võrra pikema säriga.

1/8 s, 1/4 s, 1/2 s, 1 s, 2 s, ikka pilt veel terav. Edasi liikusin juba väiksemate sammudega, 2,5 s, 3,2s, 5s täitsa kasutatavad pildid veel. 8 sekundit oli lõpuks see piir, kus tuli tunnistada, et vat seda enam ei suuda käest pildistada nii, et tulemus kasutatav jääks.

5s-CR5-2781.jpg

8s-CR5-2783.jpg

Päris ausalt, sellist tulemust ma päriselt ei uskunud. Ei saa öelda, et nüüd viskan statiivi minema, aga kohe kindlasti annab selline stabilisaatori võimekus palju võimalusi juurde.

Elektrooniline pildiotsija

Tegelikult tekkis esimest korda mul mõte kolida DSLR'i pealt mirrorlessi peale juba 2016. Siis oleks see tähendanud Sony peale kolimist. Lõpuks jäi see "parteivahetus" ikkagi katki ning seda peamiselt kolmel põhjusel. Üheks neist kolmest komistuskivist oli elektrooniline pildiotsija. Nimelt toona jõudsin ma järeldusele, et pildiotsija enda viide on sedavõrd suur, et sporti ma sellega pildistatud ei saa. Selleks ajaks kui pilt pildiotsijasse jõuab läbi sensori ja emaplaadi ning mina nuppu vajutan, on soovitud situatsioon juba ammu läbi. EOS R5'l on pildiotsija erksus muudetav. Menüüst on võimalik valida Display performance all kahe erineva settingu vahel: Power saving ja Smooth. Igapäeva pildistamisel on power saving täiesti OK valik, spordis aga pigem soovitaks valida smooth valiku. Ilmselt on ka Sonyd viimase 4 aastaga selles vallas tubli sammu edasi teinud, lihtsalt ma ise ei ole neid enam proovinud. Igatahes R5 elektroonilise pildiotsija puhul ma mingeid viivitusest tingitud puudujääke pole seni suutnud tuvastada.

Kuigi EVF (Electronic ViewFinder, elektrooniline pildiotsija) on minu jaoks hetkel veel natuke harjumatu, näen ma siiski väga positiivseid külgi sellel. Kõige positiivsem omadus on vast see, et muutes ISO, säriaega või ava, on võimalik pildiotsijas kohe näha millist effekti see pildile omaks. Optilise pildiotsijaga sellist varianti ei olnud. Ning teine meeldiv omadus on võimalus näha kaamera settinguid ja menüüsid otse pildiotsijas.

Negatiivne

Tagumise ekraani timeout

Loomulikult võiks siin rääkida ülekuumenemisest filmimisel jne, aga nagu juba algul öeldud, ma ei tegele filmimisega ja kuna pildistamisel see probleem ei ilmne, siis minu, kui puhtalt fotograafi jaoks, seda probleemi ei eksisteeri.

Samas, on üks asi mis mind selle kaamera juures tõsiselt häirib ning millele ma ei suuda mitte ühtegi loogilist põhjendust leida, et miks see nii peab olema, on aparaadi tagumise LCD ekraani timeouti/välja lülitamise loogika. Aku säästmiseks olen ma kaamera seadetes määranud, et peale 15 sekundit tegevusetust peaks aparaat LCD ekraani aku säästmiseks välja lülitama. Nii ka juhtub, aga paraku, kui fotokas on rihmaga kaelas ning Sa samal ajal kõnnid ja aparaat kõigub, siis pildiotsija all olev proximity sensor lülitab pildi LCD pealt ümber EVFi ning vastupidi. See aga omakorda nullib ära selle timeouti ning äratab tagumise ekraani jälle ellu. Ehk siis kokkuvõttes, kõndimise pealt see timeout ei tööta, paraku. Iseenesest lihtne tarkvaraline mure, loodan väga, et mõne järgmise firmware uuendusega see ka ära parandatakse.

Vajadus uue ja kalli mälukaardi järgi

No tegelikult pole see otseselt VAJADUS, kuna kaameral on kaks mälukaardipesa, siis on võimalik kasutada ka SD kaarti, aga kui soovid filmida või kiiret sarivõtet kasutada, siis paraku CFexpress kaardi ostust ei pääse. Võrreldes SD ja CF kaartidega on CFExpress ikka märgatavalt kallim. Näiteks 256GB kaartide puhul Photopointi kodulehelt SanDiski kaartide hindu vaadates. SD(150MB/s) - 149 EUR, CF (160MB/s) - 459 EUR, CFExpress (1700MB/s) - 699 EUR.

Control Ring Mount Adapter EF-EOS R

Kuna hetkel veel kasutan ma oma kaamera ees Canon EF bajonetiga objektiive, siis selleks pean kasutama spetsiaalset adapterit, mis lubab EF objektiive sobitada RF mountiga kaamerale. Canon pakub selleks kolme erinevat adapterit: EOS R-adapter Mount Adapter EF-EOS R, EOS R-adapter Control Ring Mount Adapter EF-EOS R ning Drop-in filtriga kinnitusadapter EF-EOS R. Mina oman seda control ring'iga versiooni. Control ringile saab määrata erinevaid funktsioone. Hetkel on mul sinna seadistatud ISO muutmine. Natuke häirib mind see, et iga kord pean ma enne control ringi kasutamist tegema pooliku päästiku nupu vajutuse.

Kokkuvõte

Kui EOS R ja RP olid Canoni esimesed ettevaatlikud sammud ja kompamised mirrorlessi maailmas, siis R5 puhul on tegemist korraliku evolutsioonilise hüppega tehnika arengus. Nagu algul öeldud, olen ma tänaseks kaamerat kasutanud natuke üle kolme kuu ning endiselt olen ma veel "vau" faasis.

Kui Sa oled ise mõtlemas selle kaamera peale kolimisele ning Sul on mingeid küsimusi, siis kirjuta kas maili teel või otsi mind üles Facebookis ja küsi, loodetavasti suudan küsimustele vastata (video kohta paraku siiski mitte).